" Kevadseened " - Ain Raitviir

Käesolevas raamatus tutvustatakse meie kevadisi seeni. Kevadseente väljatõstmine teiste seente hulgast on põhjendatud sellega, et nad moodustavad selgepiirilise ja küllalt omapärase fenoloogilise ja ökoloogilise rühma. Kevadseente arv on küll suhteliselt väike — tüüpilisi kevadseeni on vahest napp üks protsent meie seeneliikide üldarvust - kuid mitmed neist on head söögiseened. Nende väärtust tõstab veelgi asjaolu, et varakevad on värskete toiduainete poolest vägagi vaene. Et aga seeni toiduks tarvitada, peab neid eksimatult tundma. Selle raamatukese abil peakski seenesõpradel olema võimalik teada saada, missuguseid kevadseeni ja kuidas toiduks korjata ja valmistada. Kuna meil kevadseeni veel suhteliselt halvasti tuntakse, siis jääb loota, et paljud seenelised likvideerivad selle lünga oma teadmistes ja hakkavad ka kevaditi metsas käima.
Kuidagi ei saa aga õigeks pidada, kui seeni vaadeldakse ainult kitsastest kulinaarsetest huvidest lähtudes. Loodusesõbrale peaks seeneriik pakkuma vähemalt sama palju huvitavaid objekte tundmaõppimiseks ja vaatlemiseks kui taime- ja loomariik. Seepärast ongi käesolevas raamatus tutvustatud mitte ainult kevadisi söögiseeni, vaid kirjeldatud ka kevadise seeneriigi mitmekesisust. Kevad on kõige sobivam aeg seente tundmaõppimise alustamiseks. Veidi üle paarikümne sagedamini esineva kevadise seeneliigi on enamasti ilma eriliste raskusteta määratavad. Samuti on kevadseened headeks objektideks seente elutegevuse mõningate iseärasuste tundmaõppimiseks. Seepärast ongi allpool puudutatud ka kevadseente süstemaatikaga seotud probleeme ja üksikute liikide kirjelduste juures ara märgitud, kui nad on tänuväärseks objektiks mõnede huvitavate vaatluste tegemisel. Raamatus on toodud meie tavalisemate kevadseente määramis-tabel. Võimalust mööda on selles käsutatud palja silmaga nähtavaid tunnuseid, kuid mõnikord tuleb siiski käsutada ka mikroskoobi abi. Et rida liike on küllalt haruldased või ilma erilise praktilise tähtsuseta, pole nende kohta täielikke kirjeldusi antud. Samuti on ainult määramistabelis ara toodud mõned tavalisemad lehikseened, mis pole tüüpiliselt kevadised, vaid esinevad kogu vegetatsiooniperioodi vältel varakevadest hilissügiseni. Kõik sellised liigid on määramistabelis tähistatud tärnikesega. Et hõlbustada seente äratundmist, on lisaks kirjeldustefe esitatud suurema osa liikide fotod, mis on tehtud autori ja K. Kala-mehe poolt.
Lõpuks peab autor oma meeldivaks kohuseks avaldada tänu K. Kalamehele, kes on kogunud palju huvitavat materjali kevadseente kohta ja seda autorile käsutada andnud, ning kõigile teistele kolleegidele ja seenehuvilistele, kellelt on saadud väärtuslikke andmeid.