" Jass " - Iko Maran

Poistele tuli rünnak täiesti ootamatult. Vanem püüdis Jassi jalaga eemale tõrjuda, noorem rebis aeru tullist ja vehkis sellega. Jassi ta ei tabanud, hoop käis kaaslase sääreluu pihta. Sääreluu on hell koht.
«Tubakas!» karjus pihtasaanu, kiskus end kõverasse, et kirvendavat jalga hõõrude, kaotas tasakaalu ja plartsatas vette.
Jass harvendas sellal juba noorema parukat. See tammus laialipillatud riietel ja vigises hädiselt.
«Hüppa sisse! Hüppa sisse!» õpetas vanem mees. «Las raibe upub!»
Noorem hüppas, paraku nii õnnetult, et Jass jäi küll paati, kuid kaasa tuli sõbra lilleline särk.
«Ohmoon!» kirus vanem, märga kehakatet sõbra varvaste tagant lahti päästes. «Sulle tuleks vastu pead anda!»
Mats! sai ta samal hetkel ise sandaaliga vastu pead. Jass oli asunud paati tühjendama. Praegu sekeldas sigaretipaki kallal.
Vanem kiristas hambaid, kuid hüüdis juba taltsamalt.
«Onu, kutsuge oma pärdik ära!» Enam ma ei olnud onku.